Rattasõit on kasulik harrastus!

Rattasõit on kasulik harrastus!

Kes kord rattaga sõitmise selgeks on õppinud, see sellest enam loobuda ei taha. Rattasõit on mõnus- linnast väljas sõites avanevad aeglaselt uhked maastikud, sa tunned, kuidas loodus su ümber elab- linnud laulavad, puud nagisevad tuules, pilved sõuavad taevas.

Linnas, mööda kergliiklusteed sõites jõuad sa punktist A punkti B tõenäoliselt palju kiiremini kui need autojuhid, kes ummikutes närvitsevad. Sadulas näed sa enda ümber toimuvat, suhtled inimestega, peatud siis, kui soovid. Muuseas, kas teadsite, et ratturid tervitavad üksteist päris tihti – see on ju kogukonna teema! Linnas toimuvad päris tihti ka toredad ühisaktsioonid, näiteks Tour D’ÖÖ või autovaba päeva tähistamine.

Kampaaniad on toredaks tõukeks neile linlastele, kes siiani kahtlevad, kas liigelda rattaga või mitte. Igapäevaselt aga aitab otsusele, osta endale sobiv jalgratas või lükata sõber kaherattaline garaažist päikese kätte, kaasa teadmine, et ennekõike on rattasõit tervislik tegevus. Ja see on jõukohane peaaegu igaühele! Soomes tegutsev Urho Kekkosen Ulkoiluinstituutti (UKK instituut) tegutseb soomlaste tervislikemate eluviiside ja liikuvuse nimel. Nende poolt hiljuti läbi viidud uuring tõestab, et rattasõit on tõhus ja liigesesõbralik spordiala. Alljärgnevalt UKK instituudi poolt tehtud uuringus selgunud tõsiasjad ning konkreetsed soovitused keha-ja tervisesõbralikuks rattasõiduks:

SÜDAMELE HEA Rattasõit on suurepärane sprortliku vormi tõstja. See arendab südant ja turgutab vereringet. Rattaga sõites teevad enamuse tööd ära reielihased, mis on keha suurimad lihased. Suurte lihasrühmade koormus elavdab nii südame kui vereringe tegevust. Kui suured alakeha lihased töötavad koos, kulub energiat palju. RATTASÕIT ON MUGAV! Ülakeha koormus ja jõu kasutamine jääb sellel sprodialal väheseks, välja arvatud muidugi kui sõita maastikul ja mägedes. Seega tuleks lisaks rattasõidule tegeleda ka mõne muu sportliku harrastusega, mis koormaks neid lihaseid, mida rattasõiduga me meelde oma kehale ei tuleta.

RATTASÕIT SOBIB KA ÜLEKAALULISTELE! Kuna rattasõidul on surve liigestele väike, sobib ala ka ülekaalulistele ja liikumisraskustega inimestele. Rattasõidul saab koormust reguleerida, mistõttu sobib see ka algajatele sportlastele. RATTASÕITU SAAB HARRASTADA KA AASTARINGSELT! See õnnestub ka talveilmadega, kui riietuda soojalt ja tuule eest kaitsvatesse riietesse ning kasutades naastrehve. 10 MINUTIT PUHAST TERVIST! Pool tundi reibast väntamist mitmel päeval nädalas, vähemalt 10 minutit korraga vähendab südame- ja veresoonkonna haiguste riske, diabeediohtu ja kõrgvererõhu tõve riski ning aitab kulutada rasva ja kehakaalu normis hoida. INTERVALLTREENING! Rattasõidul on koormust lihtne reguleerida. Rattaga võib sõita rahulikult ja nautides, arendades vastupidavust või kiiresti, higistades, treenides koormustaluvust. Tasane ja natuke lainetav maastik teeb ratasõidust tihit intervalltreeningu. Sellisel juhul tõuseb pulss mäkketõusul, kuid langustel saavad reielihased puhata. Kui tahad ratturina areneda, tasub koormust ja sõidu pikkust muuta.

TÄHTIS ON SÕIDUASEND! Ratturil tasub jälgida oma sõiduasendit sadulas. Õige kehahoiaku eelduseks jalgrattal on õiges suuruses raamiga jalgratas. Hea sõiduasendi tunnused on sellised: •selg on ettepoole kumer, naba on tõmmatud vastu selgroogu •haare lenksust on tugev, aga mitte pigistav ega pingutatud •küünarnukid on pisut kõverdatud, rindkere avatud, õlad lõdvestunud •õlad ja pea on keha pikenduseks, vaade on suunatud otse ette •vändates liiguvad jalad sujuvalt ringiratast, mitte ei vajuta jõuga pedaalidele Sujuv ringikujuline liikumine õnnestub juhul, kui pedaalidele on kinnitatud rattakingad või korvid. Siis muutub väntamine lihtsamaks ja rullivamaks. Ilma kingalukkudeta sõites tasub õppida sõitma piisavalt väikse käiguga. Liiga suure käiguga sõitmine on koormusega liialdamine, võhm saab kiiresti otsa ja põlvedele mõjuv jõud on liiga suur.

TURVALISUS! Sobiva suurusega jalgratta, õige kehaasendi ja piisavalt tiheda sõiduharrastamise kõrval on vaat’ et kõige olulisem turvalisus. Rattasõit peab sujuma turvaliselt- kui hoolitsed oma tervise eest, siis hoolitsed ka selle eest, et sul endal ja su kaasliiklejatel oleks kindlam tunne: •kasuta sõites alati kiivrit •järgi liikluseeskirju •ohtu märgates aeglusta aegsasti, et ennetada õnnetust •näita pöörates või sõidurada vahetades selgelt ja aegsasti käemärke •kasuta pimedas piisavat valgustust ja helkureid •kontrolli aeg-ajalt ratta mutrite ja kruvide kinnitusi •hoolda oma kaherattalist sõpra regulaarselt •ole paindlik, ettevaatlik ja liikluses sõbralik ning koostöövalmis.

Jaga seda õpetliku teavet ka oma sõprade ja perega!