Veganlus

Vegan!

Veganlus ehk veganism ehk täistaimetoitlus on eluviis, mille järgija välistab täielikult loomsete toiduainete tarbimise. Veganlusega alustavad inimesed erinevatel põhjustel. Nendeks võivad olla nii eetilised, tervislikud, keskkonnaalased kui ka usulised põhjused. Paljud veganid leiavad, et suudavad oma eluviisiga võimaluste ja teostatavuse piires välistada igasuguse loomade julma kohtlemise ning nende ärakasutamise toiduks, riietuseks või muul eesmärgil.

vegan

Võib tekkida küsimus, et mida siis veganid söövad ja mida nad ei söö. Erinevalt taimetoitlastest väldivad veganid lisakd lihatoodetele ka muna- ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi näiteks zelatiini ja mett. Küll aga võib olla vegani toidulaud rikkalikum, kui esialgu võib tunduda. Vegani toidulaual on köögiviljad, teraviljatooted, kaunviljad, puuviljad, seemned, mandlid, pähklid, marjad ning seened. Veganid tarbivad ka erinevate liha- ja piimatoodete maitset meenutavaid taimseid alternatiive. Sellisteks toodeteks on näiteks taimsed piimad, jogurtid, vorstid, majoneesid, jäätised, juustud ja muu. Veganitele koostatud soovituslikust toidulauast moodustavad poole köögi- ja puuviljad, veerandi täisteraviljad, umbes peotäie pähklid ja seemned ning ülejäänu kaunviljad. Veganite toidulaud on rikkalik ning värviline ja nad lasevad fantaasial kõrgelt lennata, et kombineerida ja luua uusi maitseid.

toidujaht.ee

Veganluse mõju tervisele

Palju on meedias kõneainet tekitanud küsimus, et kuidas siiski mõjub veganlus meie tervisele. Ameerika Dieediliit (American Dietetic Association) peab hästi planeeritud vegantoitumist sobilikuks kõikidele inimestele igas eluetapis, sealhulgas ka rasedatele, imetavatele emadele, sportlastele, imikutele ning lapse- ja noorukieas inimestele. Siinkohal juhin aga tähelepanu, et vegantoitumine peab olema rangelt kooskõlastatud arstiga ning olema väga hästi planeeritud, kui vegantoitumisega soovib tegeleda nooruk, rase, imetav ema või soovib ema oma imikut toita vegantoiduga. Positiivsed uuringutulemused aga näitavad, et veganitel esineb vähem kroonilisi haigusi, näiteks kõrgvererõhutõbe, diabeeti, ülekaalu, rasvumist ning naistele spetsiifilisi vähiliike võrreldes segatoitlastega. Arvamusi vegantoitumise kohta on aga väga mitmeid. On neid, kes soovitavad seda praktiliselt kõigile ning on ka neid kes ei soosi seda absoluudselt. Näiteks alates 2011. aastast ei soovita Saksa Toitumisselts (German Society for Nutrition) veganlikku dieeti beebidele, noortele lastele, rasedatele ega vanadele inimestele, eks see sõltub palju inimesest endast ja iga inimene peaks leidma endale erapooletu nõustaja, kes juhataks ta õigele teele.

vegan

Taimetoidus sisalduvad kiudained, foolhape, C- ja E- vitamiinid, kaalium, magneesium, erinevad fütotoitained ja küllastamata rasvhapped avaldavad tervisele head mõju. Vegantoit sisaldab teiste taimse toitumise liikidega võrreldes vähem küllastamata rasvhappeid, kolesteroolija rohkem kiudaineid.

Kõikide loomse päritoluga toiduainete välistamine võib tähendada ka mõnede toitainete vaeguse riski, seega on vegantoitumise puhul väga tähtsad B12– ja D-vitamiin, kaltsium ning pikaahelaline oomega-3-rasvhape. Kui veganid ei tarbi regulaarselt neid toitaineid sisaldavaid toite, tuleb tarvitada vastavaid toidulisandeid. Piiratud biosaadavuse tõttu võib veganite veres olla probleemne raua ja tsingi sisaldus. Samuti riskivad veganid ilma toidulisandeid tarbimata madala mineraalainete sisaldusega luudes.

Teadlased on leidnud seoseid, et laste imetamine B12-vitamiini vaegusega emade poolt võib tekitada nende lastel neuroloogilisi häireid. Need olid teadlaste numbrid, kuid erinevaid uuringuid lugedes tasub kõigepealt lugeda, kes on uuringu tellija. Nagu juba öeldud, on arvamusi väga palju ja väga erinevaid, siiski iga inimene peaks endale leidma sobiva toitumisviisi just enda keha kuulates ja pidades nõu erapooletu toitumisnõustajaga või arstiga. 


Toidujaht on kokku pannud populaarsed taimse toidu retseptid!

Retseptid